Ajanihe: udmurdi noorte palvused 1993/2017/ exhibition Timeshift
Szegedi ülikool tähistab hõimupäeva ja UNESCO rahvusvahelist põliskeelte aastat kahe eesti näituse avapidustustega.
10. oktoobril avatakse Szegedi ülikooli Klebelsberg raamatukogus Eesti Rahva Muuseumi näitus Ajanihe: udmurdi noorte palvused 1993/2017
Eesti Rahva Muuseumi foto- ja filmiprojekt tutvustab udmurdi noorte initsiatsiooniriitusi ehk üleminekurituaale, millega tähistatakse nende vastuvõtmist kogukonna täiskasvanud liikmete sekka. Tänapäeval kohtab sellist riitust Euroopa rahvastel üsna harva ja ka udmurtidel on see säilinud ainult ühes kohas – Tatarstanis Agrõzi rajoonis Varkled Bodja külas. See traditsioon ei katkenud siin isegi nõukogude ajal ja on elujõuline ka tänapäeval.
Näitusel on esitatud kahe uurimisrühma etnoloogiliste välitööde materjalid. Visuaal-antropoloogiline eksperiment kõrvutab eri aegu, salvestustehnikaid (filmikaamera aastal 1993 ning digikaamera 2017), mitmeid kombestikuga seotud objekte-esemeid ning uurijate arusaama kultuuri talletamisest pildis ja videos. On märkimisväärne, et objektiivi ette on jäänud kahe põlvkonna kombetalitus – 2017. aasta palvustel osalesid juba 1993. aasta palvetajate lapsed.
Viiekeelne (eesti, udmurdi, inglise, prantsuse, vene) näitus on valminud Eesti Rahva Muuseumi ja Kuzebai Gerdi nimelise Udmurdi Rahvusmuuseumi (Iževsk, Venemaa) koostöös. Projekti toetas Eesti Vabariigi Haridus- ja Teadusministeeriumi hõimurahvaste programm. Koostöös Välisministeeriumiga on näitus rändamas Venemaal, Ungaris jne.
Kuraatorid: Nikolai Anisimov, Svetlana Karm, Arp Karm, Eva Toulouze
Kujundaja: Jane Liiv
Fotod: Arp Karm (1993), Eva Toulouze ja Nikolai Anisimov (2017)
Video: Aado Lintrop 1993, Nikolai Anisimov 2017
Idee autor ja projektijuht: Svetlana Karm
Kristjan Raba
ERMi näituste juht
Samuti 10. oktoobrist on Szegedi ülikooli teabekeskuses TIK väljas Kai Tiisläri loodusfotode näitus. Kai Tiislär töötas aastatel 2008–2015 Ungaris Debreceni ülikoolis eesti keele lektorina. Tema eelmine ja ühtlasi esimimene fotonäitus “Killukesi Ungarist” rändas Eestis linnast linna, tuues vaatajani muljeid Ungari toidukultuurist ning vaateid suurematest kui väiksematest linnadest-küladest. Uue näituse tööd on valminud Eestis peale autori naasmist kodumaale ja keskenduvad Eesti loodusele, aastaaegade vaheldumisele, soode ja rabade värviküllusele ja lumiste maastike rahule.